Rahandusministeerium ei ole kokku puutunud

Posted on 24. apr 2012 by kaspar

TeabenõueÜhel ilusal päeval, 29. märtsil 2012, sai saadetud Rahandusministeeriumi teabenõue Eesti Vabariigi võlgade asjus.

Miks sellest mõni teine kord, siis kui vastuse olen saanud või kui pole enam lootust vastust saada.

Lisan siia teabenõudes olevad lingid, kel sügavam huvi võib ise uurida. Lingid viivad Saagasse ja ligipääsuks tuleb kasutaja teha.

Vabariigi Valitsuse  koosoleku protokoll nr. 6; ERA.31.2.887; 18.01.1940:
Lk XVI ja XVII
Lk XVIII ja XIX

Ka Aino Klementi diplomitöö Eesti Vabariigi välisvõlgadest on huvilistele abiks.

Loodetud ajaks vastust ei tulnud ja uuele kirjale vastati: “Te esitasite 29.märts selgitustaotluse mitte teabenõude. Seega käsitleme Teie pöördumist selgitustaotlusena ja vastavalt seadusele vastame 30 päeva jooksul.” Mis võib iseenesest täiesti õige olla ja ei oma mingit tähendust peale kornoloogilise.

 
Täna, 24.aprill 2012, saabus Rahandusministeeriumist kõrvalolev kiri ja selles olevast digikonteinerist leidsin alloleva Eesti pangale adreseeritud kirjakese:

 

 

 

 

Kirjas väidab Rahandusministeeriumi esindaja: “Vastasime kodanikule meie käsutuses oleva info ulatuses ja saatsime oma vastuse ka Teile teadmiseks.”

Minuni kahjuks midagi jõudnud pole… aga seda küsimust veel selgitan.

 

 

 

Postitusele tuleb järg siis, kui Eesti Pank on jõudnud otsusele, kas nemad on kokku puutunud või mitte… või siis, kui Rahandusministeerium suudab  üles leida nende käsutuses oleva info põhjal koostatud vastuse.

Posted in Eesti, majandus, võlad | Leave a comment

Välispoliitika alane sõnastik

Posted on 15. märts 2012 by kaspar

Eesti inimestel on tihti raskusi meie valitseva ajakirjanduslik-poliitilise kompleksi   (leheneegrid, arvamusliiderdajad ja poliitikud) poolt genereeritud “uudistest” ja vandenõuteooriatest (olgem ausad, neist meie meedia poolt avaldatavad “uudised” ja “analüüsid” peaasjalikult koosnevad) adekvaatselt arusaamisega.

Seetõttu üritan koostada pisikese maakeelse sõnastiku ajakirjanduslikest soperdistest arusaamiseks. Kahjuks on maakeelsed terminid veel toored ja loodetavasti meie ajakirjanduslik-poliitiline eliit täiendab neid jõudsasti. Igasugune kaastöö ja täiendused/parandused on oodatud.

Allikad:

http://www.minut.ee/article.pl?sid=08/03/16/153216&cid=87756

http://www.iraq-war.ru/article/159268

http://wakeupfromyourslumber.com/node/5056

Vasakul ajakirjanduses kasutatav  termin ja paremal pool selle lahtiseletus. Sulgudes ingliskeelne originaaltermin või täiendav seletus-märkus.

Rahu = Pidev vaenutegevuse eelne seisund

USA, NATO või Iisraeli vastulöök provotseerimata rünnakule = USA, NATO või Iisraeli ennetav rünnak

Opositsioon (ükskõik millises araabiamaas või lähis-ida riigis) = USA, NATO vms mahitatud kriminaalid ja riigipöörajad

Pikaajaline rahutagamismissioon = Permanentne aggressiivne sõda

Demokraatiseerimine = Globaalne aggressiivne sõda

Terrorism = Individuaalne vastupanu agressiivsele sõjale

Mässamine = Grupiviisiline vastupanu agressiivsele sõjale

Terroristlik riik, rämpsriik (rogue state) = Rahvuslik vastupanu agressiivsele sõjale

Kurjuse Telg = Rahvusvaheline vastupanu agressiivsele sõjale

Diktaator, türann = Poliitiline juht, kes avaldab vastupanu agressiivsele sõjale

Sõjapealik, välikomandör = Sõjaline juht, kes avaldav vastupanu agressiivsele sõjale

al-Qaeda = Iga moslem, kes vastustab agressiivset sõda

Militant, terrorist = Iga muu isik, kes vastustab agressiivset sõda

Kaitseministeerium = Ministeerium, mis tegeleb agressiivse sõjaga

Rahutagamine = Sõjaline sissetung toetamaks agressiivset sõda

Agressiivse sõja ohver = Illegaalne võitleja, USA (ja/või UK) eriüksuslane

Vaenlase kurnamine = Genotsiid

Mittetöötav personal = Surnud USA, NATO vms sõdurid

Neutraliseerima = Mõrvama

Kaitse = Rünnak

Faktid, tunnistusmaterjal, objektiivne reaalsus = Propaganda

Vabastamine = Loodusressursside röövimine

USA rahvuslik julgeolek = Vägivald loodusressursside röövimiseks

Sõjaväeline tsensuur = “voodireporterid” (embedded reporters)

Assümeetriline sõda = Tsiviilisikute ja tsiviilinfrastruktuuri hävitamine

Ebameeldivad kõrvalmõjud (collateral damage) = Tsiviilisikute hävitamine

Julgeolekujõud, rahusõdurid, rahuvalvajad = Palgasõdurid, hävituskommandod

Kinnipidamine = Vangipanek

Ülekuulamine = Piinamine

Kodukootud terrorism = Valitsuse kritiseerimine

Finantsid = Võlg

Kõik variandid on laual = Pommitame keda iganes ja millal iganes soovime

Pehmed sihtmärgid = Inimesed

Iisraeli turvatara = Apartheidimüür

Islamist või islamofašist = Moslem

Aärmuslus = Rahvuslus

Terrorismivastane võitlus = Kodanike järel nuhkimine

Äärmusluse vastane võitlus = Rahvuslaste, antiglobalistide, sõjavastaste jne mahasurumine ja jälitamine

Põhiseadus / Genfi konventsioonid / Inimõiguste deklaratsioon= faktiliselt kehtetud ja/või iganenud dokumendid, mida ükski “demokraatlik” valitsus ei järgi, sest takistavad terrorismivastast võitlust ja äärmusluse vastast võitlust.

Demokraatlik valitsus = Rahvusvahelise üldsuse kontrolli all olev valitus

Rahvusvahelise üldsus = Mondialistlik rahvusvaheline panganduslik-sionistlik kompleks

Antisemitism = Sionistde lobby mõju ulatuse uurimine USA välispoliitika kujundamises

Antisemitism = kahtlemine  IIMS ametlikus ajaloos

Propelleriga granaat (Rocket-propelled Grenade) = Suvaline relv vms, mille maakeelset nimetust ja kasutusotstarvet leheneeger ei tea ning mille mõjust ja tööpõhimõttest ta aru ei saa.

Posted in terminoloogia | Leave a comment

Retsept loodavatele ja reorganiseeritavatele parteidele

Posted on 10. veebr 2012 by kaspar


Alljärgnev on retsept loodavatele ja reorganiseeritavatele parteidele, kes usuvad „demokraatiasse“ (isiklikult ma ei arva, et „demokraatia“ oleks parim valitsemisvorm), et luua eeldused AS Eesti Vabariigis millegigi paremaks muutmiseks:

Eeldus: Loodav erakond peab olema massierakond, mis liidab väga palju väga erinevate vaadetega inimesi, kelle eesmärgiks on Eest Vabariigi põhiseaduse preambulis sätestatu. Massierakond on vajalik, et reaalselt pretenteerida võimule ja saada parlamendis enamus. Seega tuleb teha väga suuri kompromisse ja ei saa loodava erakonna programmis lahti kirjutada paljusid teemasid, kuna neis lihtsalt ei saada kokkuleppele. Iga detailselt lahti kirjutatud teema tingib teatud hulga inimeste eemaldumise/eemale jäämise. Massipartei peab keskenduma väga vähestele ja väga konkreetsetele eesmärkidele.

Loodava erakonna põhieesmärgiks võiks olla mitmeparteilise, reaalselt toimiva otsedemokraatliku ja detsentraliseeritud riigikorralduse loomine ühe Riigikogu ametiaja jooksul, mis võimaldaks saada kõigil vähegi arvestatavatel huvigruppidel parlamendis oma esindatuse.

Selleks peab loodav erakond keskenduma järgmisetele teemadele:

1. Haldusreform:
Eesmärgiks on ajaloolistel tõmbekeskustel põhinev ja reaalse demokraatia toimimiseks minimaalselt vajaliku rahvaarvuga omavalitsusüksuste moodustamine. St. omavalitsusüksuse valimisõiguslike kodanike arv peab olema nii suur, et võimul olevale „seltskonnale“ tekiks reaalne opositsioon.

Selleks tuleb taastada 1925 aastal kehtinud maakondlik jaotus järgmiste erisustega:

  • Hiiumaa jääks eraldi maakonnaks tulenevalt tema eraldatusest;
  • Petseri maakonna Eestile jäänud vallad liidetakse Võrumaaga kuni Tartu rahu järgse piiri taastamiseni;
  • Võru maakonnas asuvad Tartu maakonna „saarekesed“ liidetakse Võru maakonnaga;
  • Valdade baasil moodustatakse piisava suurusega kihelkonnad, nii et igasse maakonda jääks 3…5 kihelkonda. Kui kihelkonnad soovivad võivad nad enda sees moodustada vallad ning osa oma pädevusest ja eelarvest üle anda valdadele.

2. Põhiseaduslik reform:
Eesmärgiks on luua olukord, kus iga vähegi arvestatav huvigrupp saaks esindatuse riigi ja/või kohalikus parlamendis ja riigi ja/või KOV tulevikku puudutav arutelu/otsustamine toimuks parlamendis ning rahval, kui kõrgema võimu kandjal oleks lihtne algatada ja muuta seadusi rahvaalgatuse korras referendumil. Riigivõim tuleb detsentraliseerida.

Selleks tuleb muuta riigikorraldust nii, et:

  • riigivõim on detsentraliseeritud. Keskvõim tegeleb ainult välispoliitika, riigikaitse, põhimaanteede ehitusega ja ühisvaluutaga ning võibolla veel mõne sarnase asjaga ning kogu sisuline võimutäius kuuluks maakondadele. Iga maakond kehtestab ise oma põhiseaduse riigi põhiseaduse alusel. Keskvalitsus kogub omaks tarbeks oma maksud ise ja iga maakond ise. St. on kaks tulumaksu, kaks käibemaksu jne. Tekiks reaalne konkurents maakondade vahel – kes suudab oma elu paremini korraldada väiksemate maksude juures. Näitena: kui Võrumaal on maksud oluliselt väiksemad kui Tallinnas, siis kolib tootmine Tallinnast Võrumaale.
  • rahval on mistahes küsimusi võimalik otsustada referendumil lihtsal ja (referendumi algatajatele) odaval viisil. Kõik välislepingud tuleb ratifitseerida referendumil. Põhiseadust saab muuta ainult referendumil.
  • riik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseaduse ja/või seadustega ja mis ei sisalda denonsseerimise ehk lepingust väljumise mehhanismi.
  • parlament oleks kahekojaline, kus iga maakond valib ülemkotta oma esindajad majoritaarsetel valimistel ning saadikute volituse kestvuse ja täpsema valimiskorra otsustaks iga maakond ise. See tagaks ka ülemkoja sujuva roteerumise.  Alamkoda moodustataks üleriigilistel valimistel praegusele sarnase süsteemi alusel, kus d’Hondti kordaja on üks (1), kogu riik on üks valimisringkond ja valimiskünnis on 1..2%. Sarnaselt kahekojalistena moodustatakse ka maakondade parlamendid. Alternatiivina võib kaaluda ülemkoja moodustamist 1938a. põhiseaduses sätestatud põhimõtetel või hoopiski kolmekojalise parlamendi sisseseadmise.
  • rahvaalgatuse korras referendumil on võimalus lõpetada iga parlamendisaadiku volitused ennetähtaegselt (ülemkoja liikme puhul tema poolt esindatava maakonna referendum, alamkoja puhul üleriigiline referendum).
  • iga parlamendisaadik on isiklikult vastutav oma otsuste, lubaduste ja väljaütlemiste eest ka pärast tema volituste lõppu. St kui tema hääletas otsuse poolt, millega keerati kokku „käkk,“ siis tuleb tal selle eest vastutada (vajadusel ka kriminaalkorras).
  • parlamendisaadik ei saa oma töö eest tasu, st töötab põhikohaga mujal. Nii ei irduta reaalsest elust.
  • president (riigivanem?) ja ministrid, samuti maavanemad ja maavalitsute liikmed valitakse üleriigilistel otsevalimistel. President, ministrid, maavanemad jne on isiklikult vastutavad oma otsuste, lubaduste ja väljaütlemiste eest ka pärast volituste lõppu.
  • politsei- ja prokuratuuri juhid ning kohtunikud on rahva poolt otsevalitavad. Iga maakond korraldab ise oma korrakaitse ja kohtusüsteemi. Keskvõim korraldab kaitseväe korrakaitse- ja kohtusüsteemi ning vajadusel korrakaitse- ja kohtusüsteemi maakondade pädevusest välja jäävate süüasjade menetlemiseks.
  • parlamendisaatikutele, ministritele, politse- ja prokuratuuri juhtidele ja kohtunikele seatakse ametiaja piirang sarnaselt presidendiga.
  • piirangud parteide liikmelisusele leevendatakse või kaotatakse täielikult.
  • kodakondsuse andmine jagatakse keskvõimu ja kodakondsuse taotleja kodukihelkonna vahel nii, et lisaks formaalsete tingimuste täitmisele on vajalik ka kihelkonna inimeste ja keskvõimu nõusolek. Kodakondsuse jagamine valitsuse poolt “erakorraliste  teenete” eet lõpetatakse.
  • keskvõim, ega maakond ei sekku mingil moel usuasjadesse.

Oluline on mõista, et haldusreform on põhiseadusliku reformi eeldus.
Selline süsteem tagaks olukorra, kus ka suhteliselt väikesed huvigrupid on parlamendis esindatud, parlament moodustaks enamvähem läbilõike ühiskonnast ja toimiks kogu kodanikkonna huvides. Otsused kuidas elu korraldada sünniksid parlamentides sisulise arutelu käigus ja oleks alati enamuse otsused, mitte nii nagu praegu, kus Riigikogu toimib kitsa huvigrupi huvides. Keskvõim tegeleks keskvõimu asjadega ja inimesed saaksid kohalikku elu ise korraldada. Tekiksid omanäolised maakonnad ja riigis oleks „ruumi“ kõigile. Kaoks ära varjatud riigipöörde ja iseseisvuse ära andmise oht. Kodanikud saaksid osaleda otsuste tegemises, kaoks ära võõrandumine oma riigist.

Posted in Eesti, rahvusriik, riik | Leave a comment

Pensioniplaan praegustele 30+ pensionieelikutele (sobib ka noorematele)

Posted on 27. dets 2011 by kaspar


1. vältige kui vähegi võimalik pensionisamba makseid, võimalusel ka igasuguseid muid riigimakse.

Selleks ajaks, kui pensionile jääte, on „sammastest“ järel kopikad ja praeguse poliitika jätkudes kaob ka täieline E(NS)V või EL (ja euro) või mõlemad. Eriti puudutab see III sammast – see kasvab sama kiiresti kui ise maksate (st inflatsioon sööb raha ära), ka kõrgepalgalistel. II sammas aga läheb ühiskatlasse, kust makstakse praeguseid ja homseid pensione (tahtjate arv ja pensionimaksed kasvavad pidevalt). Ungari näide on olemas.

On tekkinud ohtlik illusioon, et kogudes kõvasti raha, saab pensionil olles palmi all elamist lubada. Ei saa! Kardetavasti ei piisa aastal 2060 neist „sammastest“ isegi mitte kurikuulsates Narva ühikates pisikese toakese ülalpidamiseks. Samasugused arengud toimuvad ka „vanas euroopas“, mudugi aeglasemalt ja esialgu väiksemas mahus.

“Riigi rahandus tervikuna on sisuliselt ju püramiidskeem ning töötab sarnaselt igale püramiidskeemile vaid siis, kui altpoolt juurdetulijaid on rohkem. Euroopa demograafiline situatsioon näitab aga elanikkonna vananemist ja töötegijatest maksumaksjate arvu vähenemist, siit algavadki probleemid,“ rääkis SEB ökonomist Hardo Pajula.  „Riikliku pensionisüsteemi lõpp on lähedal,” kinnitas Pajula.  “Riiklik pensionisüsteem on osa nähtusest nimega heaolu- või hoolekanderiik, mis pärast Teist maailmasõda on Euroopas arenenud ning mille meie viimase paarikümne aasta jooksul üle võtnud oleme. Kogu see asjaajamine tundub olevat oma lõpule üsna lähedal,” lisas SEB ökonomist.

Aeg on ise hakkma saada!

2. kokkuhoitud raha kasutage mõne maamajapidamise soetamiseks vähemalt kahe hektari haritava maa ja natukese metsaga.

Või ostke lihtsalt maad, kuhu ehitate maja ja abihooned. Pensionil elate seal, veel parem – kolige kohe terve perega maale ja võimalusel võtke ka oma vanemad kaasa.

Hakake tegelema toidu tootmisega. Kasvatate oma kartuli ja aedvilja, peate oma seakese, kitse ja kanad. Ülejäägid müüte linnas maha. Puhas toit on populaarne ning õrrekanade munade ja kitsepiimaga suisa kriis käes – inimesed ei taha enam sitta süüa.
Seadke ennast sisse nii, et oleksite võimalikult autonoomne. Tootke ise endale elekter ja kütus ning hankige relv(ad). Kui olukord väga hulluks läheb tekivad nii marodöörid, kui ka katusepakkujad.

Kõige tähtsam on omada elamut, mille ülalpidamiskulud oleksid minimaalsed ja võimalikult palju saaks kasutada kohaliku kütet. Võimalikult vähe sõltuvust elektrivõrgust ja välistest teguritest. Puuküttega ahi on üks kõige paremaid kütteviise ja internetiühenduse käitamiseks piisab päikesepaneelist ja/või tuulegeneraatorist.

Võrreldes pensionisammaste eest paneelmajas vegeteerimisega on Teie elu parem, olete tervem ja korras närvidega. Lõviosa Eesti elamufondist on ENSV ajal ehitatud kehva kvaliteediga ja energiamahukad paneelmajad, kus mõistlikke kulusid ei hakka iial olema, sest neid maju ei tehta korda – segab juba praegu piiri peal olev elanike maksejõud (vähemalt 1/3 paneelikate asukatest on pensionärid ja töötavate inimeste olukord pole sugugi parem) ja ka tehnilised probleemid.

3. kiirustage, selliseid soodsaid majapidamisi kõigile linnaelanikele ei jagu.

Kasutatavat maad on ühe leibkonna peale Eestis alla 3 hektari ja sellestki on palju juba hõivatud või asub kohas, kus elamine pole reaalne (suuremad linnad toodangu turustamiseks on liiga kaugel).

4. ärge unustage baaspensionisammast – su oma lapsed.

Ärge arvake, et ülalpool toodus oleks midagi ebapatriootlikku, patriotism pole naiivsus. Kui valitsus ei täida oma osa lepingust (leping kodaniku ja riigi vahel ehk põhiseadus), siis pole kodanikul riigi ees muid kohustusi peale sellise valitsuse kukutamises osalemine oma võimaluste piires.

Posted in Eesti, maa, majandus | Tagged , | Leave a comment

Laari uus “reform”

Posted on 25. okt 2011 by kaspar

Postimees kirjutab: Kaitseministeerium kavandab suurimat reformi alates Eesti kaitseväe taasloomisest, muudatusi kaitseväe toetustegevustes, logistikas ja relvastuses. Kõike selleks, et tõsta võimet «vaenlasele tappa anda».
«Keskendumaks sõjaliste võimete arendamisele, vabastatakse kaitsevägi sõjalise kaitsega otseselt mitteseotud administratiiv- ja toetusülesannetest.»

Läbi aegade on sõjaväe üheks aluseks olnud võime rasketes oludes opereerida autonoomselt. Tagades endale ise toidu, peavarju, meditsiini, side, transpordi jne, rääkimata kergemast relvastuse remondivõimest. Kui sellest võimest mingi osa on puudulik või puudub võime täielikult siis sellise olukorra tõttu kaob ka kaitsevõime – seega võime “vastasele tappa anda” võib hoopiski kaduda.
Kaitsevõime ehk võime “vastasele tappa anda” on erinevate võimekuste korrutis. Kui üks võimekus on puudu, siis korrutis võrdub nulliga!

Hetkel avaldatu põhjal paistab, et reformi eesmärk on tõsta kaitseväe nn. võitleva osa osakaalu teiste valdkonade (logistika?!) arvelt ehk tõstetakse kaitseväe võimekust “vastasele tappa anda” kõrbesõdades. Reformi seotus iseseisva kaitsevõimekusega on vaid deklaratiivne ja tegelikkuses tehtavaga ja seniste plaanidega seostamatu. Sellise reformi tulemusel on meie võitlejaist pungil võimekus “vastasele tappa anda” reaalse sõja korral momentselt ilma igasugusest logistikast ja tagamisest. (Tagamisest – võimalik võitlus ise saab reformi järgselt kestma ca. 1-2 päeva, ehk siis senikaua kuniks jätkub sellest, mis üksikvõitlejal kaasas on.)

Artiklit lugedes tekib küsimus mis see “võitlev osa” on? Kas ainult see need mehed, kes vahetult päästikule vajutavad, või ka need mehed, kes laskemoonakaste tassivad? Sest viimased vaid tagavad esimesi. Kes hakkab toitlustama, kas tellitakse catering? Kas haavatutel tuleb ennast ise, soolikad tilpnemas, perearsti juurde vedada (perearstid meil ju koduvisiite ei tee)? Potentsiaalse mobiliseerituna tahaks teada, miks pole Eestis toimivat sõjameditsiinisüsteemi?!!

Eestisse ei sobi selline sisseostetud tugiteenuste süsteem mitmetel põhjustel. Eesti on selleks liiga väike, et meil oleks paljudel aladel piisavalt kompetentsi, konkurentsist rääkimata. Väga lihtsalt võib kujuneda olukord, kus hankel osaleb ainult üks firma, mille omanikeks ja/või töötajateks on kaitseväest reformi tagajärjel koondatud spetsialistid. Tulemus on see, et saadakse „teenus“ mis on kordades kallim kui senine (mida kaitsevägi iseendale osutas) ja mis ei toimi sõja korral (tehnikud pagevad minema või mobiliseeritakse jalaväeüksustesse „kahurilihaks“). Erasektori kaasamine sõjaväe toetuseks sobib suurematele riikidele, kus on olemas mingigi tagalasügavus ja sõja ajaline mõõde mõõdetav aastatega. Eestis, kus meil sisuline tagala puudub, tuleb remontida-varustada kiiresti, mobiilselt ja äärmiselt paindlikult – erasektor selleks võimeline pole.

Postimees: Rootslased tõstsid samasuguse toru vanade kaevandusautode peale ja vähendasid tänu automaatikale meeskonna arvu nelja meheni, kes lasevad minutis teele kaheksa-üheksa mürsku.Sakslased arendasid just FH-70 asendamiseks omakorda välja roomikutel liikuva Panzerhaubitze 2000, mille meeskonnas on kolm meest ja laskekiirus 10–11 mürsku minutis. Rääkimata manööverdamisvõimest – sakslaste ja rootslaste haubitsad võivad ise ringi kihutada, eestlaste oma tuleb aga veoauto järel ringi vedada –, on eespool nimetatud mitu korda produktiivsemad, kui kasutada majandustermineid. Sama arvu meestega saadakse rohkem tulemit.

Kui arvestada selle “tulemi” sisse tehnika soetushind ja käigushoidmise kulud (roomiktehnika sõidu kilomeeter maksab kõvasti rohkem kui haubitsat vedaval veoautol) ning ellujäämishind counter-battery tulelöögi tingimustes, siis muutub ülaltoodud jutt väga valeks. Et Panzerhaubitze 2000 tulejõult parem on, on igaühele selge, aga jutt majanduslikust tõhususest on pehmelt öeldes väga kahtlane. Panzerhaubitze 2000 maksab vähemalt 4,5 miljonid US dollarit tükk, FH-70 saadi poliitilise hinnaga ning ilmselt saaks veel, kui õigest kohast õieti küsida.

Kaitseministeeriumist on aastaid kostnud seisukoht, et tegemist on külma sõja aegse „vanarauaga“ ja meile see ei kõlba, meie ostame ainult kõige uuemat tehnikat (soovitavalt sellist, mida veel olemaski pole).
Millegipärast on selline „külma sõja aegne vanaraud“ sobilik teatavale Vahemere äärsele, pidevalt ülekaalukate naabritega sõdivale ja vastakaid tundeid tekitavale väikeriigile, kes on käivitanud taolisele „vanarauale“ sobiva „targa“ (ka tankitõrje) moona tootmise. Meie kaitseväe puhul tekib aga küsimus, mis pole siiani suudetud FH-70 (kaevandus)autodele upitada ning odavalt ja lihtsalt mobiilseks muuta?! Meeskonda vähendava automaatika hankimise kohta parem ei küsi….
Paraku jääb „külma sõja aegne vanaraud“ ja selle moderniseerimine meie laeks veel aastateks, kui mitte aastakümneteks. Pole kõige uhkem paraadidel poosetamiseks, kuid „vaenlasele tappa andmiseks“ hea küll.

Lõpetuseks üks kommentaar Postimehe artikli kommentaariumist: Ja kas te teate kes olin need kaks sinistest tunkedes mehaanikut? Need oli kaks endist Kaitseväe veeblit, kes töötasid eelnevalt suurtükiväes, kuid jäid kütuse varastamisega vahele ja said kinga. Kuna tegemist on aga ainukeste inimestega Eestis, kes nimetatud haubitsaid remontida oskavad, siis tegid tüübid firma ja Kaitsevägi maksab enda ridadest välja heidetud varastele kordades rohkem palka kui nad said tegevteenistuses olles. Kaitseministeeriumil on palju pakilisi probleeme- vaja rajad ja hooldada võidusammast, pidada igasugu konverentse jne. See, et Kaitseväe kaader jookseb madalate palkade tõttu laiali ei olegi justkui oluline. Kõige hullem on see, et antud juhtum annab selgelt eeskuju- röövi oma tööandjat ja saad vastu suurema palgaga ja mõnsama graafikuga töö.

Kui sellest isegi pool peaks tõeks osutuma, siis…

Posted in Eesti, riigikaitse | Tagged | Leave a comment

Pensionisüsteemist

Posted on 18. okt 2011 by kaspar

Ükski kultuur, kus propageeritakse lastetust ja ei saada järglasi ei ole jätkusuutlik ja assimileeritakse varem või hiljem kultuuri poolt, milles saadakse järglasi. Lihtsalt ühel juhul rahvaarv väheneb ja teisel juhul suureneb. Praeguseks on selge, et Euroopat ootab ees allakäik ja hääbumine nii moraalses, kui ka majanduslikus mõttes. Pederastiast ja lastetust propageeritakse ja seda maksumaksjate raha eest. Haiguste ja/või väärastunud ja ebamoraalse elustiili propaganda näitab inimeste, eriti valitsejate moraalset allakäiku.

Multikulti, tolerastia, ja pederastia on lastetuse katalüsaatorid, kuigi põhiline katalüsaator on meie praegune pensionisüsteem. Kõik need tegurid sisendavad inimesele – võid pikalt “pidu panna,” küll vanaduses valitsus ja pank pensioni maksavad ja haigekassa „haiget maksa“ ravib. Aga ei maksa seda pensioni keegi ja maksa ravimiseks ka pole raha, sest maksumaksjaid enam pole!

Praegune „sammastel“ põhinev pensionisüsteem on oma olemustelt Ponzi skeem ja saab eksisteerida vaid rahvastiku (maksumaksjate) juurdekasvu tingimustes. Paraku meie rahvastik väheneb ja vananeb.

Riigikontrolör Mihkel Oviir: „Sotsiaalmaksust ei piisa sotsiaalkulude katmiseks juba ammu. Käesoleval aastal tuleb riigil pensionide maksmiseks leida juurde 279 miljonit eurot. Aastal 2015 ligi pool miljardit eurot, mis on ligi 8 miljardit krooni. Kust võtame raha, et seadusega kinnistatud kasvavaid kulusid katta?“

Lapsed on tulevased maksumaksjad. Seega peaks riik ehk rahvus olema laste arvu suurendamisest eluliselt huvitatud, kuna laste harvu vähenemine viib rahvuse hävimiseni. Tekib küsimus, miks peavad lapsevanemad panustama meeletult ressurssi ja aega oma laste kasvatamiseks ja miks peavad nende lapsed hiljem ülal pidama lastetute armeed? Lastetus ja pederastia propageerimine kaoks ära kohe kui panna inimese pension otseselt sõltuma tema laste isikustatud sotsiaalmaksust ehk kui pensioni tahad, siis:

1. saa palju lapsi (mida rohkem lapsi, seda suurem pension);

2. saa lapsed noorelt (et sinu pensioni ajaks oleks lapsed juba tööl, mitte koolipingis);

3. kasvata neist haritud inimesed (mida haritumad lapsed, seda parem palk ja suurem pension);

4. anna neile hea rahvuslik kasvatus (kui lapsed lähevad puuduliku rahvusliku kasvatuse tõttu välismaale, siis nende töö pealt ei laeku sotsmaksu sinu pensioni jaoks).

Soovimatult (meditsiinilisetel põhjustel) lastetute lohutuseks võib öelda, et viljakusravi on meil väga kõrgel tasemel ja lastekodud lapsi täis…

Posted in Eesti, majandus | Tagged | Leave a comment

Mõned kommentaarid Jüri Toomepuu Eesti riigikaitsetuse põhiprobleemi (Delfi, 01.08.2011) teemal…

Posted on 1. aug 2011 by kaspar

NATO kaitseb vaid neid, kes end ise kaitsta suudavad.

NATO ise ei kaitse kedagi, ei eksisteeri mingisusguseid müstilisi „NATO vägesid“. NATO on eelkõige poliitikute jutuklubi, seejärel standardiseerimisorganisatisoon ja viimases järjekorras suur ühendstaap. Reaalseid „NATO vägesid“ ei eksisteeri, kõik reaalsed väeosad, mida esitletakse „NATO vägedena“ on liikmesriikide väeosad ja nende kasutamse üle otsustavad liikmesriigid suveräänselt. Kuulus artikkel 5 ei tähenda midagi, kuna see kohustab liikmesriike ühe liikmesriigi ründamise korral vaid konsuteerima omavahel, ega sea konsultatsioonde pikkusele ja või eeldatavale tulemile mingeid tingimusi.

Reaalselt on NATO liikmesriigid vähendanud kogu külma sõja järgsel ajal oma kaitsevägesid ja ees seisab uus mastaapne vähendamine. Paljudes Euroopa riikides on sõjaväge vähendatud lahingukõlbmatuseni. Mida ilmekalt demonstreerivad sündmused Liibüas. Enamikul liikmesriikidest ei eksisteeri alalises valmisolekus olevaid vägesid ega viia läbi mastaapseid õppusi, kus harjutataks ühe liikmesriigi kaitsmist rünnaku korral.

Meie riigikaitsetuse probleem number üks on lootmine, et NATO kaitseb meid. NATO liikmesriikidel puudub tahe ja võimekus kaitsta iseennast, ammugi siis Eestit.


Eesti merevägi ongi kõige markantsem ja õudsem näide meie riigikaitsetuse põhiprobleemist.

Mereväe osas peab kahjuks härra Toomepuuga nõustuma, kuid  tuleb eristada olulisemat ja vähemolulisemat. Härra Toomepuu poolt kirjeldatud probleemid mereväes on teisejärgulised ja peegeldavad kogu meie ühiskonna probleeme. Ei saa ju merevägi, olles üks väike osa Eestist,  olla parem kogu ülejäänud ühiskonnast. Moraalsuse, kõlbelisuse ja aususega on väga suuri probleeme kogu ühiskonnas.

Mereväe tegelik probleem on selle võitlusvõimetus ja täielik kasutus Eesti kaitsmisel.  Mereväes pole ühtegi reaalset võitlusvõimet omavat laeva (sellist millega saaks  tõrjuda vaenlase mereväe rünnakut või murda mereblokaadi). Miinitõrjeks mõeldud plastmasspaadid ei oma iseseisva riigikatse seisukohalt mingi otstarvet ja on mõeldud järjekordse NATO „niššivõimekuse“ täitmiseks.

Võtlusvõimelist mereväge ei saagi tekkida enne kui on olemas võitlusvõimeline õhuvägi. Laevad ei suuda Läänemere suguses konnatiigis ennast iseseisvalt kaitsta vaenlase õhurünnakute eest. Seega enne hävituslennukid, siis sõjalaevad. Iseküsimus on see, kas meil sõjalaevu või mereväge kui sellist vaja on. Mereväe põhifunktsiooniks peaks Eesti tingimustes olema rannakaitse, aga seda on võimalik (ja odavam) tagada maapealsete raketisüsteemidega või hävituslennukite abil.

Hetkel neelab merevägi tohutult raha, kuid kasutegur on NULL! Seetõttu jäävad teostamata mitmed iseseisva kaitsevõime seisukohalt olulisemad ja elujõulisemad projektid.


Eelkõige on vaja oluliselt parandada teenistusse võetute kvaliteeti.

Teenistusse võetute kvaliteeti on vaja kindlasti parandada, kuid ei tohi ära unustada põhieesmärki ja selleni jõudmise teed. On selge, et eesmärgiks on Eesti kaitsmine sõjas ja rahus, ning tee selleni on totaalkaitse. Totaalkaitse eeldab, et KÕIK meeskodanikud on läbinud kaitseväeteenistuse. Igaüks vastavalt oma võimetele, ehk kõigile tuleb leida koht riigikaitsesüsteemis. Kaitsevägi ei ole mitte ainult masinavärk riigi kaitsmiseks sõjalise rünnaku korral. Kaitsevägi on ka üheks „liimiks“ mis liidab ühiskonna kokku. Koht, kus iga mees on käinud ja mida iga mees on näinud.

Teenistusse võetute väljaselekteerimine testide alusel ei kuidagi paranda kutsealuste kvaliteeti, vaid kinnistab praegust osalist ajateenistust. Osaline ajateenistus (kus hetkel võetakse teenima ca 30% kutsealustest) ei taga totaalkaitse reaalset ellurakendamist ja on hiiliv üleminek kutselisele kaitseväele. Kutseline kaitsevägi tähendab aga kaitseväe muutumist täielikult teovõimetuks, kaitseväe irdumist ühiskonnast ja lõpuks likvideerimist.

Teenistusse võetute kvaliteeti saavad parandada ainult kodu, lasteaed ja kool, aga eelkõige teenistusee kutsutavadad ise. Füüsiliste- ja vaimsete võimete katsetega saab määrata ainult kutsealusele sobiva eriala, kuid teenima peavad minema kõik.


On vaja teha suurpuhastus kaitsejõudude juhtkonnas. Riigi õigusorganid võiksid teha ületunde…

Enne kui võtta ette suurpuhastus kaitseväe juhtkonnas tuleb mõista kuidas toimib kaitseväe karjäärisüsteem ja kujuneb kaitseväe juhtkond reaalses elus. Praktikas on nii, et kaitseväe juhatajal puudub oma personalipoliitika, ohvitseride edutamise üle otsustab punase pliiatsiga nõunik presidendi kantseleis ning ametikohale määramised ministeeriumi bürokraadid ja parteide tagatoad, samuti meelsuspolitsei ehk KAPO. Seega edutatakse ja määratakse olulistele ametikohtdele mitte kõrge moraaliga asjadundlikke ohvitsere, vaid neid kes on poliitiliselt sobivad ja/või oskavad „kintsu kaabata“.

Veel mõned aastat tagasi teostas kaitseväes julgeolekukontrolli Luurepataljon. See andis kaitseväe juhatajale tagaukse, mille kaudu suunata personalipoliitikat ministeerumi ja tagatubade kiuste. Praegu teostab julgeolekukontrolli (ja suunab seelabi kaitseväe personalivalikuid) meelsuspolitsei.

Kõigepealt on vaja teostada suurpuhastus omavahel läbipõimunud pollitilises- ja bürokraatlikus ladvikus, alles siis on mõtet asuda kaitseväe juhtkonna kallale. Kaitsevägi pole asi iseeneses, vaid on sõltuv kaitseministeeriumi bürokraatidest ja parteide tagatubadest. Nemad teevad pikaajalise mõjuga strateegilisi otsuseid, kaitsevägi vaid täidab otsuseid.

Meelsuspolitsei teebki ületunde, et praakida kaitseväest välja vähegi mõtlemisvõimelised ohvitserid. Praeguseks on tehud muudatus kaitseväeteenistuse seadusesse, millega muudetakse (noorem)ohvitseride teenistuslepingud 5 aasta pikkuseks. Selle ainus reaalne eesmark paistab olevad välistada tulevikus kolonelleitnantitest kirjanike ja strateegiliste kaptenite teke.


Absoluutne vajadus on asendada Mart Laar ja ta semud ausate inimestega, kes on riigikaitse asjatundjad.

Iiisraeli relvatehingust on piisavalt palju aega merre voolanud, aeg oleks mõni uus kont järamiseks leida, ära on juba tüüdanud ühe ja sama asja põhjuseta nämmutamine. Laar on küll sigadusi teinud, kuid süüdistada võiks teda reaalsetes sigadustes, mitte müütilises relvatehingus.

Hetkel pole oluline kes ministeeriumit juhib, kui tegemist pole just mõne reformarist riigikaitselammutajaga. Praegused probleemid ei sõltu ühest isikust, vaid on süsteemised. Absoluutne vajadus on asendada kogu praegune poliitkartell rahvuslaste ja Eesti patriootidega ning loobuda NATO luuludest. Eesti eeskujudeks riigikaitses saavad olla ainult neutraalsed riigid Šveits ja Soome.  Neutraliteet ja üldine sõjaväekohustus peab saama Eesti välis- ja julgeolekupoliitiks vundamendiks.

Posted in Eesti, riigikaitse | Tagged , | Leave a comment

Hindade tõusust ehk pole iseseisvat riiki, pole omamaist majandust – pole ka jõukust!

Posted on 16. juuni 2011 by kaspar

Tänases Ekspressis kurdab Krister Kivi, et: „Toidukaupade hullud hinnad Eestis muudavad Saksamaal lennukiga poes käimise mõttekaks.“ Autor tõstab küsimuse: „Miks on Eestis toit nii kallis? Miks maksavad Saksa kliendid vähem, kui sealsed müüjaprouad on oma Eesti kassades istuvaist kolleegidest ilmselgelt paremini tasustatud? Kuidas majandavad Saksa poed end ära olukorras, kus sabad lühemad ja käive pealtnäha tagasihoidlikum? Mismoodi on võimalik, et odavaim nisujahu Bremeni kesklinnas maksab 25 senti, kuid Tallinna kesklinnas 2,36 korda rohkem ehk 59 senti? Tuleneb see müstilisest “suure turu” fenomenist või sellest, et poodnike esmased rahavajadused on Saksamaal ammu rahuldatud ning vurrud “õlitatud” (kui laenata Khaled Hosseini väljendit)? „

Hinnad Eestis hoiab kõrgel meie majanduse kiire „arenemine.“ Klient(tarbija) peab kinni maksma kaubanduskettide tekkimise viimase 10 aasta jooksul. Kui oleksime leppinud endiselt väikepoodidega ja turuga, siis oleksid ka hinnad teised. Ketid on monopoolsed. Nad pressivad alla tootjahinnad ja tootjale ei jää midagi. Nad suruvad üles väljamüügihinnad, sest väiksed poed on kadunud ja mujalt osta ei ole võimalik. Maapoodide hinnad ajab üles lisaks kõigele muule see, et pole sõltumatuid hulgikaubandusi ja maapoed käivad kaupu ostmas nendessamades kettides.

Samasugune kiire “areng,” nagu poodidega on olnud ka tootmises ja töötlemises. Paraku on seda kõike aga tehtud välismaise laenurahaga, mis on väga kallis. Samadel põhjustel ei jätku ka raha töötajatele palkade maksmiseks, kuna nii kaupmehe, töötleja, kui ka tootja rahakotist võtab lõviosa ära välismaine pank. Mis järele jääb selle riisub valitsus maksudega.

Rimi kodulehelt leiab järgmist: „Rimi hüper- ja supermarketid kuuluvad Baltimaade juhtiva jaekaubandusettevõtte Rimi Baltic AB kaupluste hulka. Eestis on ettevõtte ärinimeks Rimi Eesti Food AS. Rimi Baltic ainuomanikuks on Rootsi ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 242 kauplust (Eestis 81, Lätis 104 ja Leedus 57). “ Väidetavalt olla Eestis „väike turg“ ja seetõttu hinnad kõrgemad. Ma ei tea, millega tegeletakse Rootsis, Lätis või Leedus, kuid arvan, et ka jaekaubandusega. Ikka väike turg?! Kaubandusketid ostava kaupa teatavasti ketipõhiselt, mitte riigi või ammugi mitte kauplusepõhiselt…

Oma osa metsikutes hindades on ka kaubanduskettide välismaistel omanikel, kes oma osa kasumist riigist välja veavad ja seda maksuvabalt. Samuti lisab õli tulle riik, kes ülisuurte maksudega ettevõtjaid ja tarbijaid koormab ning on kehtestanud tunduvalt karmimad nõuded tootmisele, töötlemisele ja kaubandusele, kui seda enamuses euroopas tehtud on. Aga kõik see on ju raha, mille peab kinni maksma tarbija.

Lõviosa tarbija taskust väljalüpstud rahast rändab pangahärrade kaudu Rootsi… Ansip muidugi korrutab nagu papagoi, meie ei saa sekkuda, samas palga kasvu ohjeldava EL eelnõu poolt ollakse lausa kahe käega. Tegelikus on see, et kui seadused võimaldavad spekuleerimist siis hinnad muudkui kasvavadki nagu pärmitaigen ja nii toidetakse välismaiste kettide ja pankade päritolumaa majandust. Kuna kasum viikse Eestist välja, siis kapital ei akumuleeru Eestis ja meie ainuke võimalus majanduse arendamiseks on välismaine laenuraha. Kuna kasum viikse Eestist välja maksubabalt, siis jääb ainukeseks võimaluseks riigieelarvet täita kodanike imeväikeste sissetulekute koormamine ülisuurte tarbimismaksudega. Ka riigieelarvest viiakse raha välja EL nõudmisel. Kõige ehtsam neokolonialism!

Jääb küsimus, mis on selle jama primaarne põhjus. Miks on meie poeketid ja pangad jne välismaises omanduses ja veavad kasumit välja? Miks teenib valitsus välismaiste ettevõtete ja/või välisriikide huve? Vastus on lihtne – põhjuseks on loobumine iseseisvusest ja oma majandusest! Pole iseseisvat riiki, pole omamaist majandust – pole ka jõukust!

Posted in Eesti, mahamüümine, majandus | Tagged , , | 5 Comments

Viis klikki, mida Sina saad teha Veebikonstaabel Andero profiilil!

Posted on 2. juuni 2011 by kaspar

PPA teatas, et 1. juunil 2011 alustas Eestis tööd veebikonstaabel.
Veebikonstaabliks on 23-aastane politseinik Andero Sepp, kes PPA sõnul: “…teab hästi kriminaal- ja süüteomenetlust, ta on super hea suhtleja, aktiivne ja teab netist palju… Andero enda sõnul tunneb ta end arvutite ja interneti maailmas väga koduselt ning seetõttu otsustaski veebikonstaabli väljakutset proovida.”

Kui Andero tunneks end arvutimaailmas koduselt, siis ta teaks ka sellist fakti, et Facebook’is on profiilide sõbralimiit 5000 inimest, lehekülgedel aga sellist limiiti pole. Sellise kampaania jaoks oleks pidanud tegema Facebook’i lehekülje, mitte profiili.

Kuna  avaldatud info kohaselt pedofiile jm pervertide püüki plaanis pole, siis tekib küsimus, millega veebikonstaabel tegeleb? Kodanike arvamuse “õigsuse” kontrolliga? Siiani tehti seda salaja, nüüd siis on jõutud totaalse loomastumisega niikaugele et võib ilma häbenemata juba avalikult?

Omaette küsimus on, milline elukogemus ja ettevalmistus saab olla 23-aastasel noormehel nii keerulise töö tegemiseks? Mina sellele vastata ei oska…

Oleme ise ehitanud endale vangla, kus nüüd tore ja turvaline järelvalve all elada! Õnnitlen Teid kaasmaalased ja tuletan Teile meelde William Somerset Maugham’i öeldut:

“Kui mõni rahvas hindab midagi muud rohkem kui vabadust, siis kaotab see rahvas oma vabaduse ja asja iroonia seisneb selles, et kui see on mugavus ja raha, mida see rahvas hindab enam kui vabadust, kaotab ta ka selle.” (“Strictly Personal”, 1941)

Viis klikki, mida Sina saad teha Veebikonstaabel Andero Lõustaraamatu profiilil:

Posted in Eesti, riik, suur vend | Tagged | Leave a comment

Miks Iseseisvuspartei valimistel edukas pole?

Posted on 22. mai 2011 by kaspar


Posted in Eesti | Tagged , | Leave a comment